Töö vastavusest lepingutingimustele: võrdlus VÕS, FIDIC, YSE, ETÜ – VIII osa

 Ehitusleping  No Responses »
veebr 272012
 

VÕS § 641 lõige 4: tööna tehtud asja ebaõige paigaldamine

 

Töö lepingutingimustele mittevastavusena võrdsustab VÕS § 641 lõige 4 tööna tehtud asja ebaõigest paigaldamisest tuleneva lepingutingimustele mittevastavuse eeldustel, et asja paigaldas töövõtja ise või kolmas isik töövõtja vastutusel.

Töö lepingutingimustele mittevastavuseks loetakse ka tellija ebaõigest paigaldamisest tulenevat mittevastavust, kui ebaõige paigaldus tulenes töövõtja antud puudulikust teabest.

ETÜ 2005 p 11 määrab, et töövõtja poolt teostatav lepingu objektiks olev töö ei või tekitada ohtu inimeste elule, tervisele, varale ega keskkonnale. Järelikult on töövõtja poolt tööna asja ebaõige paigaldus kui tavaline mittevastavus. Tellija asja ebaõige paigalduse korral rakendub punkt 25, kus töövõtja kohustub ehitise tellijat ja omanikujärelevalvet tegevat isikut kirjalikult teavitama ehitamise ajal selgunud ehitise nõuetele mittevastavusest või võimalikust mittevastavusest. Järelikult kehtib töövõtja kontrolli- ja informeerimiskohustus.

Punases FIDIC punkt 4.1 „Töövõtja üldised kohustused“ määrab, et töö tuleb teostada ja lõpetada vastavalt lepingule ja inseneri juhistele ning kõrvaldada tuleb kõik töös ilmnenud puudused (asja ebaõige paigaldamine on puudus ehk mittevastavus ja kuulub kõrvaldamisele). Punktis 4.7 määratakse, et töövõtja vastutab kõigi töö osade korrektse paigaldamise eest ja peab parandama töös kõik vead selle asendites, kõrgustes, mõõtmetes või paigutuses (järelikult ka asja ebaõigest paigaldusest tekkivad vead). Töö lepingutingimustele mittevastavust, mis tuleneb tellija ebaõigest paigaldamisest (kui ebaõige paigaldus tulenes töövõtja antud puudulikust teabest) käesoleva uurimistöö autor Punasest FIDIC-ust ei leidnud.

Continue reading »

 Posted by admin at 04:09

Töö vastavusest lepingutingimustele: võrdlus VÕS, FIDIC, YSE, ETÜ – VII osa

 Ehitusleping  No Responses »
nov 232011
 

VÕS § 641 lg 3:  Töövõtja kontrolli- ja informeerimiskohustus

VÕS § 641 lg 3 reguleerib erandlikke juhte, kui töövõtja puuduse eest ei vastuta.

Töövõtulepingu alusel tehtud töö lepingutingimustele mittevastavus võib tuleneda:

  • tellija juhisest;
  • tellija poolt töö läbiviimiseks muretsetud materjali puudustest või
  • kolmanda isiku poolt läbiviidud puudulikest eeltöödest.

Esiteks peab töövõtja kontrollima üle tellija juhised, tellija poolt muretsetud materjalid ja kolmanda isiku eeltööd, seejärel peab töövõtja teavitama tellijat oma kontrollimise tulemustest (nõustumisest või mittenõustumisest juhisega, k.a osaline nõustumine) täites oma informatsioonikohustuse.

Informatsiooni- ja kontrollikohustuste tekkimise õiguslik alus tuleneb algselt § 14 lg-st 2, mis kohustab lepingupooli teatama teineteisele kõigist asjaoludest, mille suhtes võib lepingu eesmärki arvestades eeldada teise lepingupoole õigustatud huvi. Kontrolli- ja informeerimiskohustuse täitmata jätmine töövõtja poolt toob kaasa töövõtja vastutuse lepingutingimustele mittevastava töö eest, nii nagu ta vastutaks iseseisvalt teostatud töö lepingutingimustele vastavuse eest.

Töövõtjal lasuvad kontrolli- ja informatsioonikohustused on tema eeldatava professionaalsuse tõttu suhteliselt laialdased, sest tellija on reeglina tegevusalal (k.a ehitustegevus) eriteadmisi mitteomav isik. Nii Eesti kui ka Saksa õiguses rõhutatakse, et töövõtja vabaneb vastutusest üksnes juhul, kui ta on tellija juhiseid, materjale või kolmanda isiku eeltööde sobivust piisavalt kontrollinud ja tellijat oma võimalikest kahtlustest informeerinud. Eestis sätestab selle VÕS § 641 lg 3. Saksa õiguses tuleneb samasugune põhimõte hea usu printsiibist.[1]

Lõige 3 sätendab erandi § 642 lg-s 1 sätestatud üldisest põhimõttest, mille kohaselt töövõtja vastutab mistahes tööl ilmneva lepingutingimustele mittevastavuse eest. Sisuliselt on tegemist § 101 lg-st 3 tuleneva üldpõhimõtte konkretiseeringuga, et üldise reegli kohaselt ei vastuta lepingut rikkunud isik sellise lepingurikkumise eest, mille on põhjustanud teine lepingu pool. Riigikohus juhib tähelepanu, et töövõtja vabaneb vastutusest tellija juhistest, materjalist või eeltöödest tingitud lepingu mittevastavuse eest VÕS § 641 lg 3 järgi üksnes siis, kui ta neid eelnevalt piisavalt kontrollis. Tähendust ei oma tellijapoolne teadlikkuse aste ehitusest. Töövõtja ei saa ebakvaliteetset tööd õigustada tellijapoolse puuduliku omanikujärelevalvega.[2]

Tellija juhised ja töö vastavus

Võlaõigusseaduse § 641 lg 3 võimaldab tellijale õiguse anda töövõtjale juhiseid töö teostamise kohta ja töövõtjale tuleneb sellest kohustus järgida teatud juhtudel tellija poolt antud juhiseid. Vastavalt võlaõigusseaduse kommentaaridele ei tähenda see seda, et töövõtja kui eriteadmisi omav isik võiks vastutuse töö teostamise viisi eest tellijale üle suunata:

a)      oodates tellijalt juhiseid või

b)      soovides et tellija teeks valiku erinevate variantide hulgast.

Continue reading »

 Posted by admin at 04:44

Töö vastavusest lepingutingimustele: võrdlus VÕS, FIDIC, YSE, ETÜ – VI osa

 Ehitusleping  No Responses »
nov 122011
 

VÕS § 641 lõike 2 punkt 3: töö vastavus õigusakti sätetele ehk töö kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida töövõtja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma

VÕS § 641 lõike 2 punkt 3 kohaselt ei tohi töö kasutamist takistada õigusakti sätted, mida töövõtja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Kui töövõtja teab, et tellija soovib hakata töö objekti kasutama spetsiifilisel otstarbel, on määrav töövõtja teadmine või teadma pidamine töö objekti sellist kasutusviisi välistavatest või piiravatest õigusaktidest.

Takistavatest õigusakti sätetest teadmise või teadma pidamise hindamisel arvestatakse esmalt, et töövõtjalt saab reeglina eeldada üksnes töö teostamise kohas kehtivate (st siseriiklike) õigusaktide teadmist.[1] Siia kuuluvad tööle esitatavad ja töö eesmärgipärast kasutamist takistavad või piiravad nõuded.

Ehitustegevuses tegutseva töövõtja puhul eeldatakse, et töövõtja tunneb ehitamist reguleerivaid siseriiklikke õigusakte, arvestades tema erialast ettevalmistust.

Ehitusvaldkonna regulatsioon Eestis kuulub Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse. Ehitusala õigusaktid on seadused ning Eesti Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumite (ehitusseaduse ja teiste seaduste alusel) kehtestatud määrused. Näiteks: ehitusseadus, planeerimisseadus,[2] nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes,[3] nõuded tulekahju-signalisatsioonisüsteemidele[4] jne.

Ehituse töövõtulepingute üldtingimuste vormis ETÜ 2005, punktis 4 antakse üldreegel, et lepingukohustusi täites juhinduvad pooled Eesti Vabariigi seadustest, teistest õigusaktidest, normidest, standarditest ja headest tavadest. Hiljem kordab punkt 7, et lepingu objektiks olev töö peab vastama õigusaktides ja Lepingus kokkulepitud tingimustele. Punkt 8 lisab, et kui lepingus kvaliteedinõudeid kokku lepitud ei ole, tuleb järgida kehtivaid õigusakte ja head ehitustava. ETÜ 2005 p 10 kordab peaaegu sõna-sõnaliselt üle VÕS § 641 lg 2 punkti 3, et lepingu objektiks olev töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui lepingu objektiks oleva töö tulemi kasutamist takistavad õigusaktid,[5] mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma. Punkt 11 puudutab taas õigusakte, sest töövõtja peab tegema lepingu objektiks oleva muuhulgas ka kehtivate õigusaktide järgi, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Punkt 14 kohustub töövõtjat tellijale  kokkulepitud ajaks üle andma lepingu objektiks oleva töö juurde kuuluvad õigusaktides või lepingus ettenähtud dokumendid. Punkt 19 lisab, et lepingu objektiks olev töö, mis pole vastavuses õigusaktidega, arvatakse mittevastavaks.[6] Sarnaselt võlaõigusseadusele, Punasele FIDIC-ule, YSE 98-le kohustab ka ETÜ 2005 töövõtjat kinni pidama kehtivatest (mõeldud ehitise paigaldamise asukohas) ehitamist puudutavatest õigusaktidest. Continue reading »

 Posted by admin at 06:50

Töö vastavusest lepingutingimustele: võrdlus VÕS, FIDIC, YSE, ETÜ – V osa

 Ehitusleping  No Responses »
nov 102011
 

VÕS § 641 lg 2: töö sobivus eesmärgipäraseks kasutamiseks

 VÕS § 641 lg 2 p 2 annab juhised olukorraks, kui puudub kokkuleppe töö omaduste koht.

a)     Sobivus tellija poolt silmas peetud kasutusviisiks

Kui lepingupooled ei ole töö omadustes eraldi kokku leppinud, tuleb kindlaks teha eesmärk ja otstarve, milleks tellija tööd kasutada soovib.

Selgitatakse kas töövõtja teadis lepingu sõlmimisel tellija eesmärki ja kas tellija võis tugineda töövõtja erialastele teadmistele.

Töövõtuleping on eelduslikult leping oma ala asjatundja, professionaaliga, kelle puhul võib oodata keskmisest kõrgemat asjatundlikkust. Töövõtja puhul saab reeglina eeldada ka spetsiifilisi eriteadmisi töö objekti kasutamisvõimaluste ning sobivuse suhtes tellija poolt silmapeetavaks eesmärgiks.[1]

b)     Sobivus tavaliseks kasutusviisiks

Kui ei ole erikokkulepet peab töö sobima nn tavaliseks kasutusviisiks, mida ostja tavaliselt sellisest tulemuselt oodata võib.

Kontrollitakse, kas töö on tavapärasel eesmärgil kasutatav ja vastab esitatavatele üldistele nõuetele (näiteks korter peab olema kõlblik elamiseks jne).

Ka Riigikohus on täpsustanud, et töö peab olema sihtotstarbeliselt kasutatav.[2]Töövõtjal, kui eriteadmisi omaval isikul[3] on kohustus täita lepingulised kohustused hea ja asjatundliku töövõtja hoolsusega.

Kui tööd tavapärasel eesmärgil kasutada ei ole võimalik (erikokkuleppe puudumisel) või see on oluliselt raskendatud, on tegemist mittekohase täitmisega e lepingutingimustele mittevastavusega.

c)      Kvaliteet

Puudused, mis töö eesmärgipärast kasutamist iseenesest ei välista ega piira seda olulisel määral, ei kujuta endast lepingutingimustele mittevastavust § 641 lg 2 p tähenduses ning nende vastavust lepingu tingimustele tuleb täiendavalt kontrollida VÕS §77 kohaselt.[4]

Tööl peab olema tellija poolt silmaspeetava või tavalise kasutusviisi raames ka nõuetekohane kvaliteet. Erikokkuleppe puudumisel vähemalt keskmine kvaliteet e kvaliteet, mis oleks vastaval tegevusalal tegutseva, nõutavaid kutseoskusi ja erialaseid teadmisi omava ning nõuetekohaselt järgiva töövõtja tehtud tööl.[5] Töö peab olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga.[6]

Riigikohus on rõhutanud, et töö lepingutingimustele mittevastavuse hindamisel tuleb arvestada üldtunnustatud ehitusreegleid ja head ehitustava. Arvesse võttes ehitise iseloomu ja kasutusotstarvet, ei tähenda minimaalsetele kvaliteedinormidele vastavuse tuvastamine veel tingimata kooskõla lepinguga. Kui ehitajaga oli kokku lepitud, et ehitamine peab vastama kõrgematele nõuetele, tuleb nendest kokkulepetest ka lähtuda.[7]

Ehitusseaduse § 3 lg 1 määrab, et ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava kohaselt. Heaks ehitustavaks on loetud näiteks ka Soome vastavaid norme.[8] Continue reading »

 Posted by admin at 08:21

Töö vastavusest lepingutingimustele: võrdlus VÕS, FIDIC, YSE, ETÜ – IV osa

 Ehitusleping  No Responses »
nov 072011
 

VÕS § 641 lõige 2 ehk kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.

Tulenevalt VÕS § 641 lg-st 2 ei vasta töö lepingutingimustele eelkõige siis, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (osaline või ebakvaliteetne lepingu täitmine).[1]VÕS § 641 lg 2 annab mõõdupuu, mille alusel saab kindlaks määrata, millal vastab töövõtja poolt töövõtulepingu alusel tehtud töö muuhulgas lepingu tingimustele (töö on õiguslike ja faktiliste puudusteta, teostatud kokkulepitud kvaliteediga ja täitmine on olnud nõuetekohane).

Võlaõigusseaduse § 641 lg-s 2 toodud sõnastus „muu hulgas“ näitab, et paragrahvis sätestatud alused ei ole täielikud ehk neid võib olla rohkem kui antud lõikes väljendatud.[2] Näiteks on Riigikohus märkinud, et ehituses, kui tehnilises valdkonnas on palju erinevaid nõudeid, mida ei ole nende rohkuse tõttu mõistlik ega ka võimalik õigusaktides sätestada. Vaid üksikud nõuded on toodud ehitusseaduses ning muudes õigusaktides ja ülejäänud ehitusnõuded ei tulene õigusaktidest, vaid on kehtestatud eelkõige standarditega, sh Eesti standarditega,[3]mida saab lugeda hea ehitustava hulka kuuluvaks.[4]Näiteks ehitusseaduse[5] (edaspidi EhS) § 3 lg-s 1 on sätestatud kohustus järgida ehitamisel head ehitustava.

Sarnaselt võlaõigusseadusele on ETÜ 2005 punktides 6 kuni 10 on toodud loetelu,[6] millal lepingu objektiks olev töö vastab ja millal ei vasta muu hulgas[7](p 10) lepingutingimustele. Punane FIDIC ja YSE 98 ei sisalda otsest, ühes kohas asuvaid kriteeriume (täiendatavat või ammendavat loetelu), mille abil saab tuvastada tehtud töö vastavuse lepingutingimustele.[8]Pigem leiab viiteid töö vastavuse või mittevastavuse alustest lepingutingimustele Punase FIDIC-u ja YSE 98 erinevates punktides.

Töö kokkulepitud omaduste puudumine

VÕS § 641 lg 2 p 1 määrab, et töö vastavus lepingutingimustele tuleneb kõige täpsemalt kokkulepetest mida lepingupooled on lepingus väljendanud. Kokkulepped eseme nõutavate omaduste kohta võivad tuleneda ka lepingu sõlmimise asjaoludest, sealhulgas töövõtja poolt lepingu ettevalmistamise käigus tellijale esitatud töö omadusi kirjeldavast informatsioonist, mis annab lepingupoole võimaluse tõendada dokumenteerimata jäänud kokkulepete olemasolu poolte vahel.[9] Continue reading »

 Posted by admin at 06:36

Töö vastavusest lepingutingimustele: võrdlus VÕS, FIDIC, YSE, ETÜ – III osa

 Ehitusleping  No Responses »
nov 042011
 

VÕS § 641

Ehituse töövõtulepingute töövõtjapoolne täitmine peab olema nõuetekohane. Töövõtja peab tagama, et tema poolt lepingu täitmiseks tehtud töö vastaks lepingu tingimustele.

Puudused toovad tellijale kaasa negatiivseid tagajärgi. Näiteks kohustuse sisust tulenev ja tegelikult saavutatud olukord on erinev ja seda tellija kahjuks. Töö mittevastavust lepingutingimustele aitab avastada töö üle vaatamise kohustus, mis tuleneb VÕS §-st 643 (välisel ülevaatusel avastatav puudus). Hiljem välja tulnud puudustest tuleb töövõtjat teavitada nende ilmnemisel.[1] Puudused võivad olla faktilised ja õiguslikud, olulised ja mitteolulised.

VÕS § 641 lõikes 1 ehk töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi.

VÕS § 641 lõike 1 esimene lause sätestab üldpõhimõtte, mille kohaselt on töö lepingutingimustele vastavuse kontrollimise esmaseks aluseks pooltevaheline töövõtuleping.

VÕS § 641 lõike 1 teise lause kohaselt peavad lisaks töö enda lepingutingimustele vastavusele vastama lepingutingimustele ka töö juurde kuuluvad dokumendid (teise lause mõistes on selleks joonised, plaanid, kasutusjuhendid jms materjalid, mis on mõistlikult vajalikud töö sihtpäraseks kasutamiseks).

ETÜ 2005 punkt 7 määrab sarnaselt VÕS § 641 lõikele 1, et lepingu objektiks olev töö peab vastama õigusaktides ja lepingus kokkulepitud tingimustele. Lisandunud on täpsustus, et töö peab vastama ka õigusaktides kokkulepitud tingimustele (mõeldud on eelduslikult standardeid). Punkt 8 lisab, et kvaliteedinõuded tuleb kokku leppida lepingus (võimaluse korral tuuakse viide konkreetsele kvaliteedinõudele ja/või -klassile[2]). ETÜ 2005 punkt 7 määrab sarnaselt VÕS § 641 lõike 1 teisele lausele, et lepingus kokkulepitud tingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad õigusaktidest tulenevad dokumendid[3].ETÜ 2005 punkt 10 kordab üle, et töö või selle tulemi juurde kuuluvad dokumendid peavad vastama lepingule või õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Sisuliselt laiendatakse punktis 7 toodud dokumentide mõistet, kus dokumentidena käsitleti ainult töö juurde kuuluvaid õigusaktidest tulenevaid dokumente. Punkt 10 tõstab lepingudokumentidest eraldi esile ehitusprojekti, sest töö ei vasta lepingutingimustele, kui lepingu objektiks olev töö ei vasta ehitusprojektile.[4] Continue reading »

 Posted by admin at 09:35

Töö vastavusest lepingutingimustele: võrdlus VÕS, FIDIC, YSE, ETÜ – II osa

 Ehitusleping  No Responses »
nov 032011
 

ETÜ, FIDIC, YSE lühitutvustus

Ehituse töövõtulepingute üldtingimused (edaspidi ETÜ 2005) on koostatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juures moodustatud töörühma poolt (esindatud olid nii tellijad kui ka ehitusettevõtjad) ja on heaks kiidetud ehituse töövõtu ja alltöövõtu lepingutega seotud erialaliitude poolt.

FIDIC-u Punase raamatu (edaspidi Punane FIDIC) näol on tegemist on Insenerkonsultantide Rahvusvahelise Föderatsiooni (FIDIC) poolt väljatöötatud ja EPBL [1]poolt soovitatava standardsete lepingutingimustega, eesmärgiga tagada nii tellija kui ka töövõtja huvid, kus töövõtja teeb ehitustööd tellija poolt etteantud ehitusprojekti alusel. Töövõtja koostab ehitustööde maksumuse ehitusprojekti alusel ja nii jääb pakkujale vähem hälbevõimalusi hinnas. Väiksem on võimalus madalakvaliteediliste materjalide ja seadmete lülitamiseks projektlahendustesse, suureneb tõenäosus, et ehitusprojekt on põhjalikumalt läbi mõeldud ja arvestab rohkem tekkivaid ekspluatatsioonikulutusi (odavaimad hinnaeelistused ei pruugi tagada ekspluatatsioonikulude arvestamist). Lisaks on töövõtjate hinnasurve projekteerimisprotsessi kordades väiksem. Teine võimalik töövõtu korraldamise viis ehitamisel on projekteerimis- ja ehitustöövõtt, [2] mil tellija on lepingusuhtes ainult ühe töövõtjaga, kes teeb nii projekteerimis-, konsultatsiooni-, kui ka ehitustööd. [3]

YSE 1998 on mõeldud reguleerima ettevõtjate vahelisi ehitustöövõtte (sarnaselt võlaõigusseadusega ei saa ehitise töövõtuleping olla tarbijatöövõtulepinguks). Soomes kasutatakse ehitustöövõtu üldisi lepingutingimusi nii, et lepingusse kaasatakse viide üldistele lepingutingimustele ja nii saab YSE 98 abil lahendada töövõtulepingu ajal ja pärast seda tekkivaid ebaselgusi. Sageli on küsimuseks olnud puuduste õigeaegne avastamine ehk kas tellija on töövõtjale mõistliku aja jooksul reklamatsiooni esitanud. Konfliktsituatsioonide lahendamises on olnud palju abi sellest, et suurte remonttööde puhul on Soomes kombeks siduda YSE 98 tingimused töövõtulepingu osaks [4].

Continue reading »

 Posted by admin at 05:05  Tagged with: , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

Töö vastavusest lepingutingimustele: võrdlus VÕS, FIDIC, YSE, ETÜ – I osa

 Ehitusleping  No Responses »
okt 262011
 

Sissejuhatus

Võlaõigus reguleerib võrdsete õigussubjektide vahel tekkivaid võlasuhteid. Kõige enam tekib võlasuhteid lepingutest. Privaatautonoomia põhimõttest tuleneb, et üksikisik peab saama vabalt otsustada oma õigussuhete kujundamise üle, arvestades reeglina oma eesmärkide saavutamisel teiste isikute kaasmõju.  Leping on õiguslikuks vahendiks, kus leiavad tasakaalustamist erinevate isikute üksikhuvid läbi õiguslikult siduva, üksmeelel põhineva regulatsiooni.[1]

Vastavalt VÕS § 8 lõikele 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ja kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1).

VÕS § 76 lg 3 täpsustab, et kohustus loetakse alles siis kohaselt täidetuks, kui see on täidetud vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

Täitmisel on oluline ka kvaliteet. VÕS § 77 lõige 1 selgitab, et kvaliteedinõuded tulenevad kas lepingust, seadusest või asjaolusid arvestades tuleb kohustus täita vähemalt keskmise kvaliteediga.

Ehituse töövõtulepingutes on töövõtja peamiseks kohustuseks saavutada kokkulepitud tulemus, st teha töö. Töövõtjapoolne täitmine peab olema nõuetekohane, töövõtulepingu alusel tehtud töö peab vastama lepingu tingimustele. Mittekohaselt täidetud, lepingutingimustele mittevastav töö on reeglina ettenähtust halvema kvaliteediga, mis väljendub töövõtulepingu objektil oleva puudusena ja selles osas on VÕS-i § 641 erinormiks VÕS-i §77 suhtes. Lepingutingimustele mittevastavus võib seisneda lisaks kolmandale isikule töövõtulepingu objekti suhtes kuuluvas õiguses, mille täitmist saab nõuda ka tellijalt (õiguslik puudus).

Töö teostamise nõuetekohasuse või mittenõuetekohasuse määramisel kasutatakse üldisi, kohustuse rikkumise kindlakstegemise põhimõtteid. Rikkumise puhul erinevad teineteisest kohustuse sisust tulenev ja tegelik olukord. Ehituse töövõtulepingu mittenõutekohase täitmise puhul sätestab kriteeriumid VÕS § 641, mille alusel on võimalik tuvastada, kas töövõtja poolt  ehituse töövõtulepingu alusel tehtud töö vastab lepingu tingimustele.[2]

Continue reading »

 Posted by admin at 08:22  Tagged with: , , , , , , , , , , , , , ,

Ehitusmaterjalid – osa I

 Ehitusmaterjalid  No Responses »
sept 052011
 

Materjali valimine

Projekteerimise käigu jaoks  oluline valik on kasutatava materjali määramine. Vastavalt olukorrale võib selle määrata:

VMT Ehituse projekteeritud ja ehittatud Sarapiku robotlüpsilaut.

  • Arhitekt, kelle visioonis on katusekandurid lahendatud liimpuittaladest või äkki hoopis kerge ja õhulise teraskonstrutksioonina. Lisaks esteetilisele välimusele võib arhitekti otsust mõjutada keskkond, millesse rajatis püstitatakse, või hoone otstarve. Näiteks väikseid läbipaindeid lubavate konstruktsioonide juures on  mõttekas kasutada raudbetooni ja vastupidiselt ei ole otstarbekas kasutada raudbetooni suurte sillete puhul.
  •  Eelarvestaja, kes koostöös inseneri ja arhitektiga hindab konstruktsiooni maksumust, seda erinevate materjalidega lahendades. 30-meetrise sildega sõrestiku võib lahendada terasest, puidust või ka raudbetoonist, kuid ilmselt on see rahaliselt kõige soodsam terasest.
  • Insener,  kes dimensioneerib kasutatava materjali ristlõike ning kontrollib, kas projekteeritav lahendus mahub arhitekti visiooni. Samuti hindab insener materjali sobivust antud situatsiooni- näiteks on võimalik postide tulepüsivus saavutada nii terasest kui ka raudbetoonist konstruktsioonidega, kuid tulepüsivustel üle R60-e on ilmselt siiski mõttekam kasutada raudbetooni.
  •  Tellija, kelle nägemuses on tema maja lahendatud monoliitsest raudbetoonist või hoopis looduslähedasena ainult puidust.
  • Tähtaeg. Tihti on objekti teostamine etteantud tähtaja jooksul võimalik ainult kindlaid töövõtteid või materjale kasutades. Näiteks monoliitse raudbetooni kasutamine talvistes tingimustes on raskendatud ja tõstab objekti hinda.

Materjalide valik

Võib tunduda, et tänapäeval on materjalide valik hoone ehitamisel lõputu. Põhimõttelisi valikuid on siiski piiratult:

  • Raudbetoon. Inimese poolt tekitatud kunstlik kivi on pärast selle avastamist üks enim kasutatavaid konstruktsiooni materjale. Raudbetoonis töötavad koos kaks materjali betoon ja teras, kusjuures liitristlõikes võetakse sisejõud vastu mõlema osapoole koostööna.
  • Teras. Terasega on võimalik lahendada peaaegu kõiki olemasolevaid konstruktsioone, kusjuures enamasti kergemalt kui raudbetooniga. Ainukese erandina ei ole võimalik terasega lahendada vahelagesid, kuna nende teostamine ainult terasega on liiga kulukas. Terase väga positiivseks küljeks on keevitatavus, mistõttu saame objektil tooteid jätkata, või parandada.
  • Komposiit. Komposiitkonstruktsiooniks nimetatakse konstruktsioone, kus kaks või enam erinevat materjali töötavad koos. Definitsiooni ohaselt võivad komposiidi moodustada suvalised materjalid, kuid reaalsuses loetakse ilma täpsustuseta komposiidiks ainult terase ja raudbetooni koostööd. Millal on aga tegemist raudbetooniga ja millal komposiidiga. Komposiitkonstruktsioonis kasutatakse betooni tugevat külge- head survetugevust- ja terase tugevat külge- head tõmbetugevust. Et neid kahte koos töötama panna ühendatakse terasest tõmbetsoon betoonist survetsooniga spetsiaalsete nihet vastuvõetavate elementidega ehk nihketüüblitega. Komposiitkonstruktsioonides suurendab teras betooni suhteliselt väikest lubatavat sillet ning betoon suurendab terase väikest tulepüsivust ja survekandevõimet.
  • Puit. Ilmselt kõige vanem teadaolev ehitusmaterjal inimkonnale. Uuema aja leiutistena on lisandunud vineer, millega saavutatakse kahes suunas ühesuguste omadustega materjal. Liimpuidus ühendatakse liimimise ja järkamise teel looduslikult piiratud mõõtmetega puitelemendid üheks suureks massiiviks.
  • Kivi. Kunagisest väiksest silikaatkivist või savitellisest on tänapäevaks jõutud konstruktiivse elemendina väikeplokkideni. Edaspidisest võrdlusest on kivikonstruktsioonid väljajäetud, kuna nende arvutuspõhimõtted on oluliselt erinevamad teistest konstruktsiooni tüüpidest. Samuti ei kasutata kivikonstruktsioone suurte avade sildamiseks või tõmbeelementidena.

Kohe lisan siia, et ükski konstruktsiooni materjal ei ole halb iseensest. On olemas õige koht iga materjali jaoks ja samuti ebaratsionaalne koht. Hea materjali kasutuse tagavad otsustajate asjatundlikud otsused. Veel paremaid otsusi aitab vastu võtta hea lähteüleanne, kus on võimalikult hästi kirjeldatud konstruktsiooni otstarve, keskkond ja muud olulised tingimused, mis võivad konstruktsiooni mõjutada.

 Posted by admin at 04:09

EHITUSE ABC, II OSA

 Ehituse ABC, II osa  No Responses »
aug 122011
 

Ehitaja valikust lammutuseni

Neljas etapp:

-     korraldatakse konkurss ehitusfirma leidmiseks. Selleks peaks olema ehitusprojekt vähemalt põhiprojekti mahus ning ühtne tööde loetelu. Valitakse tööde teostaja hinnapakkumiste võrdlemise teel.

Selleks, et võrdseid saaks kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt, tuleb pakkumused küsida ühesuguselt üles ehitatud töömahtude loendi alusel. Erinevad hinnapakkumiste ülesehitamise metodoloogiad teevad raskeks, kui mitte võimatuks hindamise ja võrdlemise selles osas, kas pakkujad on kõik tööd ja materjalid ette näinud, mahtusid õieti hinnanud ning kui palju mingi töö kellel maksab.

Nõuanne:materjalide asendamine ja töö hinna alla tingimine võib kaasa tuua ehitise odavnemist vähesel määral (-5% kuni -10%). Sellisel juhul kannatab aga kvaliteet ja suurenevad hilisemad kasutuskulud. Suurema odavuse tagab õieti valitud projekteerimise lahendus (kuni -25%).

Lammutustööd. Foto: http://www.sxc.hu

Kui olete projekteerinud suure ekraaniga 3D televiisori, ei ole mõtet loota, et ta maksab sama palju kui väikese ekraaniga 2D mudel.

Viies etapp:

-     algab ehitustegevus, mis eeldab kohaliku omavalitsuse nõusolekut kas ehitusloa või kirjaliku nõusoleku vormis, omanikujärelevalve valimist ning ehitamisega kaasaskäivate nõuete, normide, eeskirjade täitmist.

Näiteks EhS § 3 lg 1 sätestab, et ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale.

Nõuanne: ära looda ainult omanikujärelevalvele vaid osale ka ise protsessis. Leping ei ole pelgalt paber vaid abimees, mis aitab Sul läbi protsessi valutumalt kulgeda. Koostööpartner on rohkem Sinu huvide eest väljas, kui isik, kellesse suhtud kui teenijasse.

Kuues etapp:

-     vastavalt EhS § 29 lg 2 p 4 on ehitise omanik kohustatud ehitamise lõpetamisel taotlema ehitisele kasutusloa.

Ehitusseaduse § 32 lg 1 täpsustab, et ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud ehitusprojektile ja ehitist võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele.

Nõuanne: ära unusta lepingus märkimast, et töövõtja ja omanikujärelevalve aitavad Sul kasutusloa saamiseks vajalikud dokumendid saada ja toimingud sooritada.

Seitsmes etapp:

-     nii nagu inimese 30 aastaseks saamisega ei lõpe tema elu (kuigi osa neide nii arvab), ei lõpe tegelikkuses ehitise kasutuselevõtmisega ka ehitus kui protsess. Kulud jätkuvad, sest hoone vajab ülalpidamist, hooldust, remonti, renoveerimist jne.

Kasutuskulude kokkuhoiu saavutamisele tuleb pöörata tähelepanu juba teisest etapist alates. Kui valime betoonist või keraamiliste plaatidega kaetud seinad, võime eeldada, et ei pea pinnakatet uuendama iga viie aasta järel, mida eeldab näiteks värvitud pind. Määrates hoone elueaks viiskümmend aastat, pole mõtet kasutada fassaadimaterjali, mille iga on vähem kui 25 ja rohkem kui 30 aastat.

Nõuanne: täpsemalt läbimõeldud ning suuremad alginvesteeringud toovad väiksemad hoolduskulud ja vastupidi.

Kaheksas etapp:

-     ehitis on ammendunud, ennast ära tasunud ja järgneb tema väärikas lõpp, lammutamine, mida EhS § 2 lg 6 p 5 käsitleb kui üht ehitamise osa.

Nõuanne: arvesta juba projekti algstaadiumis, et konkreetne projekt ennast ükskord ammendab. Järelikult lase ehitis projekteerida multifunktsionaalsena. Nii saad ühe projekti lõppemisel, kasutada ehitist hoopis teiseks otstarbeks.

Eelnevalt toodud ehitamise kui protsessi pikaajalisusest ja keerulisusest tuleneb, et ehitamine vajab kindlaid reegleid, korrastatud suhteid ja täpseid termineid.

 

Tiit Aaso

müügi ja projekteerimise juht

tiit@vmt.ee

 Posted by admin at 02:32  Tagged with: , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,
 Older Entries